Lasteriiete ajalugu
Selles postituses saate teada, kes ja millal leiutasid lasteriided. Miks on lasteriietest saanud omaette
moesuund, millel on omad trendid?
Lasteriiete suund arenes välja tänu sellele, et suhtumine lastesse hakkas muutuma. Niipea kui
täiskasvanud mõistsid, et suhtumine lastesse on muutumas ja vanemad on valmis oma laste peale rohkem
raha kulutama, hakkas arenema ka lasterõivaste turg.
Mida me teame – lasteriiete kontseptsioon ilmus veidi rohkem kui 100 aastat tagasi. Raske uskuda, kuid
seda ei eksisteerinud enne 20. sajandi algust. Rikastes peredes kandsid lapsed väiksemaid versioone
täiskasvanute riietest, samad kangad, samad stiilid – koopiaid. Seetõttu on iidsetel portreedel
aristokraatide lapsed korsettides ja puuderdatud parukates. Kedagi ei huvitanud, et korsetis tüdrukud mitte
ainult ei jookse, vaid neil on ka raske hingata. Siis ei muretsetud lasteriiete mugavuse ja ohutuse pärast
üldse.
Mood vaestes peredes ei eksisteerinud. Sama särki võisid kanda kõik lapsed kordamööda, kuni see oli
täielikult kulunud.
On ebatõenäoline, et 200 aastat tagasi võis näha last, kes oleks kapriisne ning öelnud:
,,Ma ei taha seda kanda!”. Peaasi, et oleks midagi selga panna olnud ning oleks ilmastikule ja eluolule
vastav.
Teatud vanuseni ei esinenud soolisi erinevusi ning seda põhimõtet järgiti igas peres, sõltumata vanemate
jõukusest. See tava jätkus kogu maailmas kuni 20. sajandi alguseni. Kuid viimase saja aasta jooksul on
mõttemaailm ja eluolud muutunud ja tänapäeval on lasterõivaste õmblemine omaette teadus.Maailm nägi
esimest tõelist lasterõivaste kollektsiooni alles 1908. aastal, kui Jeanne Lanvin hakkas oma tütrele ja
seejärel teistele lastele spetsiaalseid rõivaid õmblema asutades esimese lasterõivaste brändi.
Tänapäeval ilmuvad igal hooajal uued trendid ning lapsed ja teismelised tegutsevad proovikabiinides
enesekindlalt.
Milliseid nõudeid seab riik lasterõivaste valmistamiseks?
Lasteriideid tootvatele ettevõtetele on selgeks saanud, kui raske on kõike reeglite järgi teha ning lastele
meelejärgi olla.
Kui arvate, et lasteriiete valmistamine algab mustrist, siis eksite. Kõik algab tarbijakaitse soovitustest. See
valitsusasutus on välja töödanud mitmeid nõudeid lasteriiete puhul. Lasteriiete õmblemisega tegelevad
ettevõtted peavad neid järgima. See tähendab, et erinevas vanuses lastele õmmeldakse riideid erinevatest
materjalidest ja erinevate reeglite järgi.
Imikute riided ei tohiks olla kitsad ja liikumist takistavad. Samuti ei tohiks olla karedaid õmblusi ja
keerulisi kinnitusi. Riietus peaks olema mugav ja lihtne selga panna ja ära võtta. Väidetakse isegi, et
lasteaia lapsehoidja veedab 15% oma tööajast laste riietamiseks.
Kui kõik nõuded on arvesse võetud, algab loovus ning tööle asub disainer. Kui tulevase riietuse kuvand
on täielikult välja kujunenud ja vastab tänapäevastele trendidele, võtab üle konstruktor – tehnoloog, kes
peaks vaatama, kas seda on võimalik tootmistingimustesse õmmelda. Ja reeglina mõõdetakse seda valimit
lapsmudelitel. Pärast seda, kui asi on väikestel mudelitel selga proovitud ja mõned muudatused sisse
viidud ning nüansse täiustatud, hakkavad nad välja töötama lõikeid, mis on tulevase eseme
kontuurimallideks. Lõiked valmistatakse igas suuruses. Ja peale seda lõigatakse lõikeosakonnas terve
partii kangaid.
Valmis lõigatud tooted tagastatakse montaažiosakonda ja algab toote rätsepatöö. Pärast õmblemist viiakse
toode triikimisosakonda, kus toode töödeldakse auruga ja kõik õmblused silutakse. 15% müügiedust
sõltub sellest protsessist. Peale seda iga toode pakitakse käsitsi ja samal ajal kontrollitakse kvaliteeti.
Kvaliteedikontroll hõlmab, et toodetel oleks suurus, et liitmikud püsiksid kindlalt.
Alles pärast põhjalikku kontrolli saadetakse pakendatud tooted lattu ja seejärel kaubanduskeskustesse.
Kuid tänapäeval tegelevad paljud ettevõtted hulgimüügiga interneti kaudu. Nii on kasulikum ettevõtjale
kui ka ostjale hinna poolest.
Tuleb mainida, et lasteriiete õmblemine ei ole kerge ülesanne täiskasvanute jaoks, kes pidevalt leiutavad
meie armastatud lastele midagi uut.
Huvitavad fakti
- Kuulus miljardär John Rockefeller oli pere ainus poeg, ning kuni 8. eluaastani kandis ta riideid, mis
kuulusid ta õdedele – kleite ja seelikuid. Tema meelest õpetab see lapsele mõistliku säästlikust.
- Vastsündinutele mõeldud papude (pehmed kingad) nimi pärineb prantsuse kingsepa Pinay nimest.
Tema soovitas esimesena teha kergeid kingi ilma kontsade ja kõva tallata.
- Poiste sinisesse ja tüdrukuid roosasse riietamise traditsioon tekkis alles eelmise sajandi keskel. Enne
seda peeti roosat ja punast värvi, vastupidi, julguse märgiks aktiivsemaks ja säravamaks. Samal
põhjusel on 1950. aastate Disney multifilmis Tuhkatriinu kleit sinine.
- Täiskasvanute riiete kopeerimist lastele lõpetati alles pärast Jean Jacques Rousseau traktaadi „Emile
või Haridus“-e avaldamist. Selles kirjeldas filosoof laste vabakasvatuse kontseptsiooni, pärast
mida langes ta tugeva kriitika alla.
- sajandi alguses olid meremeeste ülikonnad populaarseimad poiste ja tüdrukute rõivad üle
maailma.
- Esimest korda hakkasid tüdrukud pükse kandma alles 20. sajandil. See oli oluline samm lastemoe
demokratiseerimisel.
- Lasteriiete ohutusest hakati esimest korda rääkima alles 21. sajandil. Alles pärast seda loobusid
disainerid mürgiste värvainete ja sünteetika kasutamisest looduslike materjalide kasuks.
